Paljajalu läbi rohu

Päikesest põlenud, sääskedest söödud ja kell 11 õhtul veel täiesti virge. See on Eesti suvi!

Mary Schmichi 1997. aastal kirjutatud tekst „Advice, like youth, probably just wasted on the young“. Rohkem on tuntud selle teksti muusikasse pandud versioon, kus saksakeelset teksti pealkirjaga Sonnencreme [e.k. Päikesekreem] loeb Dieter Brandecker.

Millegipärast mõtlesin ma endamisi umbes nii, et äh, ei ole hullu selle päikesega. Kusjuures enne mulle öeldi, et suved olla Eestis küll lühemad, kuid see-eest intensiivsemad. Koolid ja ülikool igatahes peavad juunist augustini suvevaheaega. Ja kellel on, see sõidab ära suvilasse. Peaasi, et saab õues olla.

Alljärgnevalt mu seniste õuesolemise-tipphetkede mittetäielik nimekiri.

  • Päeva alustamine hommikusöögiga õunapuu all. Või mõne muu parasjagu käepärast oleva puu all.
  • Paljajalu käimine, kõige parem hommikuti, läbi kastemärja rohu. Töötab ka pargis.
  • Kiikumine. Eestis on nii palju erinevaid kiikesid, suuri ja väikseid, puust ja metallist, mõne peal saab korraga kuus inimest kiikuda, püsti seistes. Ja vaimustusega ei kiigu mitte ainult lapsed.
  • Linnulaulu kuulamine. Soovin, et oskaksin linde laulu järgi eristada.
  • Päeva mahamolutamine. Näiteks jäätist süües veekogu ääres. Tartus ei ole jäätisekohvikuid, igatahes mitte selliseid, kus jäätist serveeritakse suures pokaalis ja portsu sisse on torgatud pisike paberist päevavari. Viimastel päevadel on aga kõikjale ilmunud väikesed jäätisekärud, sest jäätist süüakse siin sellegipoolest meelsasti ja ohtralt.
  • Äraõitsenud võilillede noppimine – ja puhumine.
  • Olemine iseendaga. Ja armsate inimestega.
  • Looduses ja metsas käimine. Karud, hundid, põdrad, enamus loomi kardavad meid, inimesi rohkem, kui meie neid. Ainult sääsed meid ei karda, kahjuks.
  • Rohu peal pikutamine ja pilvede vaatamine. Tartus on praegu kõik rohelised murulapid täis piknikutekkidega inimesi, ka keset linna. See on elus olemise tunne!
  • Päikeseloojangu vaatamine, millalgi tükk aega pärast kella kümmet õhtul. Ka kaks tundi hiljem on veel silmapiiril valgusekuma – mistõttu mu keha tõrgub magama jäämast. Nagu jonnakas laps

Ja muidugi: tuleb kasutada päikesekreemi!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga